|
|
 |
Ilmale vastavad riided ja väike näks.
Mida see tähendab, peab igaüks enda jaoks mõtestama. "Näks" on enamasti
mingi puuvili või kommid või pirukas vms. ja mingi karastusjook. Eriti
raske on see "ilmale vastav" värk, sest näiteks kevadel võib hele hommik
lahedasti lumetormiga lõppeda ja see, et Tallinnas lobjakat sajab, ei
lõpeta Lõuna-Eestis rannariietes peesitamist. Või vastupidi. Ühesõnaga,
autos peab olema igasugu asju. Kui hakkab külm, siis kõigepealt jalgadel
ja villased sokid võib koju jätta vast ehk ainult päris suvise leitsaku
ajal. Retkevarustus peaks olema selline, millest pole kahju, kui märjaks
ja mudaseks saab. Kanuusse võib riideid ka võtta, AGA korralikult kinni
seotud (teibitud) kilekotis. Või veekindlas spetskotis. KINDLASTI peab
AUTOSSE jääma kuiv vahetus riideid JA JALANÕUSID. Ei pruugi üldse ümber
minna, isegi väike vihm on pikapeale sama märg. Jõel on kõige mõnusamad
vanad tossud või ketsid või kanna tagant kinnised rihmikud. Tagant lahtine
plätu kaob mudasse ära ja paljajalu on näiteks Ahjal külm, sest Ahja on
väga allikarohke jõgi. Üldse võib tänapäeval igal pool olla igasugu orke
ja jama, nii et mingi jalavari on mõnusam kui päris ilma.
Aga viimased
TRENDID? Jalgrattapüksid (mõned inimesed peavad tõhusaks istumisraskuste
ennetamiseks) ja -kindad. Vihmaga suured pea- ja käeaukudega kilekotid
(istumislõhik taga, et põlved märjaks ei saaks), nokamüts (et vihm meiki
maha ei peseks) ja jalgade ümber teibitud väiksemad kilekotid (pidada
kummikutest mugavamad olema). Palavaga parmuvastane ürp - hele, õhuline ja
pikkade säärte ning varrukatega. Kindad (õhukesed puuvillased, mustad või
valged, bensujaamast) maniküüri kaitseks, või tõhusamad kummised külma
ilmaga. Suur käsn kanuupõhja kuivatamiseks. Kaasavõetud või laenutatud
jalgrattad kombineeritud retke tarbeks.
<< Tagasi avalehele | |
