|
|
 |
Kõik tulevad
oma kellaajaks kokkulepitud kohta. Täidame paberid (ise tean, mis teen -
kuulan instrueerimist, kui arvan, et on vaja; joonud ega tarvitanud pole
ega tee seda ka retke jooksul; kanuukaaslasega ei kraakle, kedagi ei
süüdista jne.), sätime ennast jõevalmis, s.t. vahetatakse riided ja
pannakse kaotatavad asjad (ära kaotatakse kette - kaela, käe, jala - ,
kõrvarõngaid, kelli, (päikese)prille, sõrmuseid - mis võivad ka käed rakku
hõõruda - , mobiile, plätusid), ja need asjad, mida ei taha päevaks
autosse jätta (dokumendid, püstolid, rahakotid) oma kamba kindlalt
suletavasse kotti ning kott matka saatvasse masinasse. Siis viivad
autojuhid meie saatemasina järel oma autod ära (see on see, mille pärast
tasuks täpselt kohal olla) ja meie transport toob juhid tagasi (NB!
Autopuldid on mõistlik saatemasinasse jätta. Märg on ka siis, kui keegi
lihtsalt huumori mõttes pritsib näiteks). Siis mõlavad minema need, kes on
käinud ja oskavad. Neile, kes soovivad, on instrueerimine - kanuu
juhtimise võtted, kuivaksjäämise nipid ja parimad palad alates 1992.
aastast nähtud matkajate toimetamistest. Siis sõidavad kõik omatahtsi
söögikohani. Aegajalt loeme "pead ja paadid" üle, ja seal on võimalus
muresid kurta (näiteks lapsi retke saatvasse masinasse anda, kui neil on
külm või väsimus kallal). Mingit aega või tempot või grupisõitu pole (NB!
välja arvatud õpilasgrupid) ja meie sekkume ainult turvalisuse pärast (kui
sõidustiil peatset ümberminekut ennustab). Söögikohas sööb ja mõnuleb
igaüks nii kaua või vähe, kui tahab. Kui kellelgi aeg või jaks enne
planeeritud lõppu otsa saab, mõtleme midagi välja. Päris iga hetk kaldale
astuda ei saa, aga hambad ristis lõpuni sõitma ka ei pea. Tähtis pole
mitte läbitud kilomeetrite arv, vaid enesetunne. Kui ikka rohkem ei taha,
siis ongi paras aeg lõpetada. Retke lõpus saate tagasi oma "paberi" ja
sellega on "pea arvelt maha võetud" ja retk selleks korraks lõppenud.<< Tagasi avalehele | |
